Eesti taimkate
laanemetsades hakkab vohama naat. Looduslik uuenemine toimub kase, haava ja halli lepaga.
Laanemetsade hulka kuuluvad ka sürjametsad9, mille raiestikud on eriti maasikarohked.
Salumetsade raiestikel ei ole erilisi muutusi. Üldjoontes suureneb kõrreliste osatähtsus, mille
tõttu on raskendatud ka puude seemneline uuenemine. Lehtpuumetsades toimub uuenemine
sageli kännuvõsudest. Tüüpiliseks vegetatiivseks uuenejaks on soovikumetsad. Metsades, kus
kasvavad turbasamblad, vahetuvad varjulembesed taimed pärast raiet valguslembestega.
Põlemine
Pinnatuli kahjustab puude juuri, ladvatuli tervet puud ning maa-alune tuli puude maa-aluseid
juuri. Pinnatule puhul põleb ära varis (eriti hästi põleb kuuseokka varis). Kergesti süttivad
laanik ja palusammal, samuti puhmad (kanarbik, sookail) ja kollad (nende eosed isegi
plahvatavad)