Eesti keele kujunemislugu ja eesti keele iseärasused
oli arenemas sisemine diferentseerumine, mille tulemusena tekkisid hiljem taas uued murded.
Selleks ajaks näikse olevat kahanenud ka Eesti ala pidev keeleline kontat teiste
murderühmadega, algul arvatavasti idarühma murretega, seejärel ka põhjarüma murretega.
Et murded saaksid keeleks iseseisvuda, oli vaja eraldumist teistest sugulasmurretest ja
samaaegset sisemist integreerumist. Seejuures oli oluline osa uuenditel. Uue keele sündimisel on
eriti tähtsad niisugused muutused, mis hõlmavad enamiku alusmurrete alast ja puuduvad samal
ajal teistes sugulasmurretes. Kesksed on need innovatsioonid, mis muudavad ulatuslikult senist
süsteemi või põhjustavad rohkesti uusi muutusi. Ent tähtsaks võib ostutuda ka vastupidine: vana
süsteemi, ehituse põhikoe säilitamine, kui samal ajal naabermurded laialdaselt uuenevad.
Eesti keelt iseloomutab uuendite rohkus
annaabi.ee 
