Metsade sääst
pereliige. Usuti, et see, kes tõuseb sängist kohe esimese oksapuudutuse peale, on
virk kogu järgneva aasta. Laisem tõusja pidi järgnevaks aastaks jääma laisaks. Urbijad
pidid okstega lüües ütlema teatud maagilisi sõnu. On teada isegi pikki urbimise laule.
Mõnikord urbiti ka loomi laudas ja viidi pajuurbadega oksi põllule. Urbimise
kombestikust kumab selgesti läbi maagilist tähendust. Inimene, koduloom või
põllumaa sai urbimise kaudu osa sellestsamast uuendavast ja noorendavast elujõust,
mis paistis välja pajutibudest tulvil okstest.
Puude urbade seas oli meie rahva pärimuskultuuris olnud eriline koht veel lepa
urbadel. Lepa vanad emasurvad olid tuntud vahendiks seedimist korrastava tee
valmistamisel. Kuid lepaurvad olid ka üldtuntud viljasaagi ennustajad. Rippuvaid
isasurbi seostati viljapeadega ja neid nimetati leivaurbadeks. Vanu, seemnetest
tühjaks pudenenud ja mustunud emasurbi seostati ikaldusega ja neid nimetati
näljaurbadeks