Eesti kirjanduse ajalugu II
Esindab pagulaskirjanduse vanemat generatsiooni üks vanemaid tegevkirjanikke. Isiklik
elukäik 40ndatel hakkab loomingus kaasa mängima. Nimelt ta 1943-1944 aastal Eestist ei
põgene ja ta mobiliseeritakse punaarmeesse. Punaarmee tööpataljoni koosseisus saadetakse ta
Leningradi ja sealt põgeneb ta 1945 Rootsi. Kui selline seikluslik põgenemine toimub, siis
annab ainest ka üsna varakult ilmunud raamatule ,,Saaremaalt Leningradi". Kui temast
rääkida kui pagluaskirjanduse uuendajast, siis raskuspunkt kandub 50ndatesse-60ndadesse.
Hakkab pigem noorema põlvkonnaga kokku kõlama tunnuste ja joonte poolest. 50ndatel tuleb
üsna radikaalset lühiproosat, kuida 1963 romaan ,,Eikellegi maal". On pidulikult väidetud, et
mainitud romaan tõi Ilmar Jaksile Eesti kõige moodsama kirjaniku staatuse. Seda romaani on
tõlgendatud ka kui pagulastunde kirjeldust, kui sega aga mängitakse läbi psühholoogilise
mäluseisundite reana, siis see käsitlus pole enam väga tavaline