paljudele riikidele suure vabaduse, mida hakati kohe ära kasutama. Moskva juhtnööre ei vajatud enam. Minumeelest ei olnud Moskval palju aega tegeleda NSV Liitu kuuluvate liikmes riikidega, sest Venemaal oli piisavalt palju tegemisi enda riigi siseasjadega. See tõi kaasa isetegevuse ja Moskvat ei kuulatud enam üldse. Kui Gorbatsov valiti NSVL presidendiks, astusid tagasi paljud vanameelsed poliitilised jõud. Gorbatsov jäi peaaegu üksi, kui ta uuemeelsed lähikondlased lahkusid. Kuna tema majanduspoliitika ei õnnestunud ja tema loodetust majandusliku tõusu asemel süvenes riigis kriis ja vaesus, oli Gorbatsov läbikukkunud. Minu arust hakkasid kommunistliku riigi langust tundma peaaegu kõik, sest paljud riigid pöördlesid iseseisvuse poole. Selgemaks sai see, et NL võim oli kadumas. Selle asemel hakkas kujunema uus liiduvabariikide majanduslik ja poliitiline ühendus. Moskva
Üheks oleks ehk etniline probleem. Sageli on just inimese loomus see, mis teda oma endise elu poole tagasi kisub. Vene rahvusest inimene ihkab ikka kommunismi ja püüdleb südames selle poole. See andis tunda eriti ajal, kui NSV Liit hakkas lagunema. Piirkondades kus rahvaste segunemine oli laialdasem osutati suuremat vastupanu uuele reziimile. Balti riikides on ka säilinud palju vene rahvusest kodanike aga oleme suutnud võimule valida siiski uuemeelsed valitsused ja sellega tagada demokraatia edu. Teiseks probleemiks demokraatiale üleminekul oli kindlasti majanduse elustamine ja jalule aitamine. Riigid olid vaesed ja inimeste toetamine oli raske. NSV Liidu majandus oli heal järjel. Tegeldi paljude tootmisharudega nagu piimatööstus, põllumajandus ja kaupa eksporditi aga praeguse venemaa enda toitmiseks kasutati liiduriikide toodangut. Enne lagunemist hakkasid kolhoosid just tõusma ja maaelu elavnes. Meie kolhoosid lagundati