Põllumajandus taimede kordamine eksamiks
Õied on põhiliselt
viietised või neljatised. Kaheidulehelised erinevad üheidulehelistest ka tolmuterade ehituse ja
keemiliste omaduste, kromosoomide tugevama keerdumise jm poolest. Kaheidulehelisi
jaotatakse 71 seltsi, liigirohkemad nendest on astrilaadsed, oalaadsed, mailaselaadsed ja
nelgilaadsed, ja 333 sugukonda millest liigirohkeimad on korvõielised, liblikõielised,
piimalillelised ja madaralised. Algelisem selts on magnoolialised (uuemail andmeil seltsi
Chloranthales esindajad), kõiki kaheidulehelisi peetakse neist arenenuks. Eesti taimestiku
ürgsemad seltsid on tulikalaadsed ja vesiroosilaadsed, viimastest lahknevad ühe haruna
üheiduleheliste klassi seltsid. Kaheidulehelised on arenenud arvatavasti vanaaegkonnas
seemnesõnajalalaadseist (sõnajalgtaimed), hulgaliselt tekkis neid juura lõpus ja eriti
kriidiajastul.
tulikalised- (Ranunculaceae) on õistaimede sugukond, mis hõlmab üle 2000 liigi[1]. Paljud