Naiste kuritegevus
puudub selleks kehaline jõud ja intelligentsus.
Kuid bioloogilisi seletusi on loodud ka viimasel aastakümnetel. Need seletavad asja geneetiliselt-
kriminaalsed kalduvused on pärilikud ja tihedas seoses intelligentsuse, saavutusvajaduse,
impulsiivsuse ja vihaga; või hormonaalselt agressiivsuse potentsiaali määravad mehe
suguhormoonid ja agressiivsus, mis vastutavad kriminaalse käitumise eest. Üks näide selliste
uuemaaegsete bioloogiliste seletuste kohta on Cremeri stabilisatsiooniteooria, esitatud
teadusartiklis ´´Naiste kriminaalse käitumise uuringutest´´ 1974.aastal. Selle kohaselt annab
kromosoom XX naistele suurema vastupanuvõime kriminaalsete ahvatluste suhtes kui meestele
5
nende XY kromosoom.
Bioloogilistele teooriatele võib vastu väita, et need ei suuda ikkagi seletada, miks mõned mehed
kõigest hoolimata kuritegijateks ei hakka.
annaabi.ee 
