Maailmakirjandus IV. Loengute lühikonspektid
Kõige tuntum nendest on
imperaator Nero rajatud Domus Aurea (Kuldne maja, ehitatud aastal 60 pKr). Saalide seintel olid
maalid ornamentaalselt põimlevate taime-, looma- ja inimesemotiividega. Niisugune antiikkunsti
pärand näis kummastav renessansiaja inimestele, kes teadsid antiigi iluideaali üksnes harmooniliste
skulptuuride põhjal. Avastusest huvitusid muuhulgas Michelangelo, Leonardo da Vinci ja Raffael,
viimane on loonud ka esimesed uuemaaegse groteski näited. Nendes on vaevalt veel raasugi sellisest
disharmoonilisest pöörasusest, mida hiljem on hakatud sõnaga grotesk seostama.
17. sajandil hakati groteski mõistet kasutama peale kujutava kunsti ka kirjanduses. Selle mõiste teemal
on arutlusi kirjutanud Walter Scott, Edgar Allan Poe ja Victor Hugo.
20. sajandil keskendus põhivaidlus groteski üle Wolfgang Kayseri (1906 – 1960) ja Mihhail Bahtini
(1895 – 1975) töödesse. Kayseri järgi on grotesk:
annaabi.ee 
