"Abitu" Kati Murutar
Kirjanik ütleb ilusasti: kõige pimedamad aknad on pimedad koduaknad. Maailm on kõle ja ebaeetiline,
tooni annavad Sämmitaolised, kelle "nägu peeretab peas" ja kelle sisemaailm on välimusele vastav.
Või Silvid, kes ka armastuses hoolega kalkuleerivad, et kasu saada. Alles siis, kui ollakse ühiskondliku
võiduajamise mürast isoleeritud, suudetakse jälle väärtustada armastust, kodu, lapsi ja kauneid
kunste. Miriami võimsas uuekssaamises on tinglikkust, mis rõhutab teose ideed. üheks elujõu
väljenduseks on Miriami ja tema mehe Armo intensiivne armuelu, millele romaanis on palju ruumi
antud. Tegemist on järjest süveneva armastusega , milles seks peab kompenseerima ka teiste
suhtlemiskanalite puudumist. Romaani lõpul teab Miriam, et ta sünnitab lapse, keda ei või iialgi näha
ega kuulda, küll aga tunda. Kui palju on tänapäeva eesti kirjanduses nii optimistliku sisendusega
teoseid
annaabi.ee 
