VENESTUSAEG – ärkamisaja ja 20saj alguse vahel
Venestusaja oludes oli vanavara kogumine ühtlasi sobilik patriootilise meelsuse avaldamise viis. Tulemuseks on meie hindamatud rahvaluulekogud ja kõrgelt arenenud
rahvusteadused.
Tugevnes ja tihenes ka seltsiiikumine. Karkusseltsid tegelesid nii lauahaardelise rahvaharidustöö kui meelelahutusega, teenides sellega kaudselt ikkagi rahvuslikke eesmärke.
Ka hakati ehitama eraldi seltsimaju, millest maakohtades kujunesid uueagse seltsielu keskused.
Venestamise kokkuvõte :
Venestamine ei lõppenud 1890ndate aastatega, vaid kestis üldjoontes kuni Vene võimu lõpuni. Eestlased, seal hulgas rahvuslased, kohanesid uute olude ja nõudmistega, õppisid
ära vene keele ja oskasid kasu lõigata laias impeeriumis ning selle pealinnas avanevatest karjäärivõimalustest. Pidev varjtud vägikaikavedu venestamisega muutus aga
tugevneva eesti intelligentsi otsekui loomulikuks seisundiks, mis väsitas,aga ka õpetas