Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu
Peale ülemuste pidid
tsensorid arvestama ka vabatahtlike pealekaebajate ja kõrgemate valitsusasutustega.
Eugen Jannsen tsensor, kes pidi ka balti-saksa ajakirjandust kontrollima nimetas
eesti lehtede seisukohti "kangekaelselt passiivseteks ja ükskõikseteks".
Eesti ajakirjandus ei olnud ega saanudki olla eriti professionaalne, aga ta oli
rahvalähedane, ehkki mitte enam vanade rahvaväljaannete mõttes. Ikka enam
kujunes ta uueaegseks avaliku arvamuse kujundajaks, otsides tagasisidet lugejatega.
Seisussüsteem oli visa püsima, kuid ikka määravamaks said inimese saatuse
kujunemisel tema isiklikud võimed, kutseoskus ja haridus.
Ajakirjanduse ja kogu piirkonna arengule olid veel tähtsad raudteed Eestis
kõigepealt 1870 Tallinn Peterburi, siseliinid said valmis 19. saj lõpupoole,
kõigepealt Tapa-Tartu 1876, 1896 Pärnu-Valga. Uute liinide ehitamine ja