V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
» 13
«Vannun oma hingeõnnistuse juures, ma võiksin issa-meiet, «Ave Mariat» ja «Credo in
Deum patrem omnipontemit» 14
248
lugeda, ilma et ta minule rohkem tähelepanu õõraks kui kana kirikule.»
13 Üksik mees üksiku naisega ei mõtle sellele, et issameiet luge a {lad. k.).
14 Usun jumala, kõige vägevama isa sisse (lad. k.).
1
4
4
«Vannu mulle oma ema üsa nimel,» kordas ülemdia-on vihaselt, «et sa seda olendit isegi
sõrmeotsaga pole uudutanud!»
«Ma võiksin seda vanduda ka oma isa pea nimel, sest eil mõlemal asjal on palju ühist.
Aga, auväärt õpetaja, ubage ka mulle üks küsimus.» «Palun!» «Mis see kõik teisse puutub?»
Ülemdiakoni kahvatu nägu muutus punaseks nagu noore tütarlapse pale. Algul ta vaikis,
siis aga vastas ta ilmse kohmetusega:
«Kuulge, meister Pierre Gringoire. Nagu ma näen, pole te veel hukka läinud. Ma tunnen
teie vastu huvi ja tahan teile head. Kuid vähemgi figinemine sellele deemonlikule