SLÄNG
koosneb sellest, et see annab võimaluse olla napisõnaline ja konkreetne. Jällegi Tenderi
seisukoha järgi, slängisõnad on niivõrd inforikkad ja lakoonilised, millega nad saavutavad
keelelist ökonoomsust. Siin kohapeal, võib kinnitada, et släng on ,,polüfunktsionaalne".
Niisiis, slängi funktsioonid on: ,, soov varjata kõrvaliste kuulajate eest infot;
keelelise ökonoomsuse (lühiduse) saavutamine; afektiivsus- oma suhtumise rõhutatud
väljendamine; huumori- ja uudsusetaotlus; enese eristamine teistest; oma olemuse
rõhutamine; üldtuntud autoriteetide ja normide kõigutamine"(Tender KK 1994: 299).
Tiit Hennoste oma kirjutises ,,Sissejuhatus suulisesesse eesti keelde" on väitnud, et
sõnade kasutus eriti argikeeles on muutuv protsess. Esiteks, argisuhtluses kasutatakse
palju üldsõnu, partikleid, asesõnu ja määrsõnu. Teiseks, kasutatakse palju keelemängi,
millel ei olegi konkreetset tähendust enne ütlemist