Eesti kultuurilugu
"
Heinategu püüti alustada laupäeval nagu paljusid muidki töid. Kõige sobivamaks heinateo ajaks
on peetud angervaksa ja heinputke õitsemise aega. Heinaaja kestuseks arvestati ligikaudu kuu.
Jakobipäevaks pidi hein valmis olema, sest rohttaimed hakkasid juba puituma ja rohtu oli üsna
raske niita. Öeldi: "Raudnael läheb rohtu", "Jakob külvab liiva rohu sisse".
Jakobipäevast algas viljalõikuse-aeg. Kui leivajahu peres otsas oli, lõigati rukist uudseleivaks,
terad jahvatati käsikiviga. Juulikuu lõpu ja augustikuu tähtpäevad seostuvad uudseleiva ootusega:
"Maret (maretapäev, 13. juuli) tuleb mageda leivaga, jaagup hapu leivaga"; "Maret tuleb
koogikotiga, jakob toob kõva kannika"; "Jaagup hädaleib, olevipäev (29. juuli) uus leib,
laurits (lauritsapäev, 10. aug.) lai leib, pärtlipäev (24. aug.) pääga leib."
Sügis
Saagid saavad salve. Tütarlapsed kogunevad käsitööd tegema, mehed juttu vestma. Aeg
annaabi.ee 
