Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu
Peamine põhjus oli äriline: kuulutuste
edastamine oli raadiovõrkude kaudu efektiivsem. Alguses pani raadio õitseng
kiratsema heliplaaditööstuse, üsna pea nad aga lähenesid. Algul maksid raadio
programmide eest raadioaparaatide tootjad, kuid 1922 pakuti välja ka litsentsimaksu
ja reklaamitulu.
Kui alguses nähti raadios ennekõike meelelahutajat, siis sõja ajal sai sellest kiire ja
vahetu sündmusteedastaja, aga ka propagandavahend, kujunes välja ülemaailmne
uudistevahetamise süsteem. Ringhäälingust oli 20. sajandi keskpaigaks saanud
tähtsaim uudiste levitaja. USAs oli see ringhäälingu kuldajastu. 1950. aastatel hakkas
raadio funktsioone üle võtma televisioon, raadiokuulajate arv hakkas vähenema ja
reklaamide arv kahanema. Raadio leidis uue nisi salvestatud muusikas ja saatejuhi
isikus. Iga jaam otsis oma kuulajaskonda.
Euroopas alustas ringhääling kõigepealt Suurbritannias, ehkki edukaid katsetusi tehti
näiteks Belgias
annaabi.ee 
