KRIITILINE LINGVISTIKA ehk kriitiline diskursuse analüüs
tähendusi esitab. Keelekasutus põhineb valikul – keelekasutaja valib sõnade ja väljendite,
kasutatava struktuuri, lausevormi vahel. Keeleteadlane, kes uurib, ei vaata esimesena mitte teksti
sisu, vaid kuidas tekst sisu edasi annab. Kui asjast räägitakse teisiti, on ka tähendus teistsugune.
Ajalehetekstide loodavas maailmas näivad sündmused olevat paratamatud, nt hind tõuseb,
sissetulekute vähenemine. Tegutsejad pole inimesed, vaid majanduslikud protsessid, poliitilised
olendid. 54% uudistekstidest olid verbaalsed tekstid (keegi-ütles-et-stiilis).
Kriitiline lingvistika uurib ka inimeste asjade ja nähtuste nimetamist ja kategoriseerimise viise.
Kuidas ja mis sõnadega inimesi, asju, nähtusi nimetatakse, iseloomustatakse? Keeleline valik loob
tähendusi.
Sooline ja rassiline diskrimineerimine meediakeeles jaotab naised-mehed lahtritesse. Naist
kujutatakse ema või koduperenaisena. Naisi nimetatakse portreelugudes eesnime pidi, aga mehi
mitte kunagi.
annaabi.ee 
