Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu
1830-1860 on ajastu, mille vahele jääb ameerika odava ajakirjanduse periood.
Lehtedest said tõelised masside teavitajad. Odav hind lubas tiraazidel kasvada ning sel
moel kindlustasid lehed sõltumatuse ja populaarsuse, samuti majanduslikud tagatised.
Siiski ei kujunenud suurema osa odavate rahvaväljaannete elukäik kuigi pikaks.
Soti päritolu immigrant J. G. Bennett lõi 1835 esimese nüüdisaegse ajalehe (New
York Herald) selles mõttes, et ta lõi uudistekogumise süsteemi: saatis välja
reportereid kindla ülesandega kindlasse kohta, võttis tööle esimesed
väliskorrespondendid ja oli hiljem agar telegraafi kasutaja.
Ungari-juudi päritolu Pulitzer* oli mees, kes pääses Missouri osariigi senatisse,
kajastas selle tegevust ja asus võitlema poliitilise korruptsiooni vastu algul kohalikul
tasandil, seejärel üleriigiliselt. Üsna vaesena alustanud, kogus osav reporter kapitali ja
annaabi.ee 
