Osoonikihi olukord ja seda mõjutavad tegurid
1957/58 , nn geofüüsikalisel aastal. Siis näis, et sellel on vaid akadeemiliselt teaduslik eesmärk.
Toimusid kümned m&oti lde;õtmised Maa eri paikades. Suurt tähelepanu pöörati Atarktikale. Need
uuringud aitasid kaasa osoonikihi tähtsuse mõistmisele ja osooniprobleemide teadvustumisele.
Osoonihõrenemine on suhteliselt aeglaselt s&uum l;venev protsess, mis nõuab pikaajalisi ja
katkematuid vaatlusi.
Uudispomm Antarktika osoonikihi õhenemisest plahvatas alles mais 1985, kui Briti teadlaste rühm
avaldas oma andmed ajakirjas "Nature". Cambridge teadlase Joe farmani juhitud töörühm oli
täheldanud hämmastavalt suurt oktoobrikuist osoonikihi õhenemist Halley Bay (brittide Antarktika
jaam) kohal alates 1970 ndate aastate lõpust. Ühenduses sellega tuleb ka mainida Jaapani uurija
Chubachi nime. Juba aasta varem (1984) tegi ta Tessalonikas toimunud u urijate kohtumisel