Eesti ajakirjanduse ajalugu
Emotsionaalne. Üle-
eestiline. Jannsen toimetas (1857-63).
Eesti Postimees Esimene ülemaalise tähtsusega. Ajakirj. Ainuvalitseja
kuni 1878. Õpetlik, konservatiivne, rahvustunde õhutamine, hariduse
propaganda. Sõnumid maailmast, juhtkirjalaadne. KOIDULA.
Lugejakirjad haritlastest kaastöötajad. ,,Suur sulesõda" (Jannsen vs
Jakobson). Arvukalt lisasid (jutulisa, misjonilisa, eesti pöllomees).
Ajakirj. Funktsioon üha rohkem informeeriv ja meelelahutuslik. Esimene
uudispilt 1866. Toimetuse materjali ja kuulutuste eristumine
1878-19./20.sajand laienemine, prof.-seerumine, politiseerumine
Sakala, Olevik, Postimees, Valgus KONKURENTS, leht muutub kaubaks.
AJAKIRJAD: Meelejahutaja 1878, Linda 1887. Tekivad toimetused ajakirjandusest
saab kollektiivne töö. Stiil objektiivsem. Olulisim: informeerimine. Leht kui
organisaator (Hurt). Keskus: Tartu. Tiraazid kasvavad. Sakala: aadlivõimu ja
kirikuvastane. Poliitika, kirjandus, põllutöö, üle 900 kirjasaatja