Laste joonistused psühholoogia
funktsioon uuesti oma erilisel teel, samal ajal asendamise ilmnemise
samaaegsus oma erinevates ilmingutes räägib jälle justkui sellise oletuse
vastu. Siit järeldub et kujutlemise funktsioon joonistamise juures ei seletu
ainult joonise enesega vaid on märgilise funktsiooni erijuhus. Kritseldustes
kasutatud joontele tähenduse andmine ei ole ainult nende kritselduste
arenemine joonistuseks. Vastupidiselt- need kujutavad endist pigem teatavat
seisakut järkjärgulises üleminekus, uudismoodustist, mis omab oma erilisi
allikaid. Sellest kirjutab A. Wallon- `Liikumine kasvab ümber iseendast,
muutudes märgiks. See võib jätta graafilise jälje seinale või kritselduse
paberile, see resultaat võib seda last hämmastada, kes üritab seda korrata`.
Enam väärivad tähelepanu need seletused, mis on antud kujutlemise
tekkimisele, mis viivad joonistamise psüühika ja arengu üldisesse konteksti
lapse arengus, märkides ära mängu ja kõne mõju joonistamisele. Võib rääkida