Kui soost mäe jalal võitu saaks ! See ümbruskonnas katkuseemneid laotab. Kui selle mülka muudan põllumaaks, mu töödele see krooni pähe vaotab. Ei muretult, kuid siski tegev-vabalt on palju töös, kui võim on võetud rabalt, ja kari käib ning rohket saaki saades on asunikud väljas uudismaades. Uut elu näeb neid paigus taevavõlvt, kui koos on töös virk-julge inimpõlv ja õide puhkeb paradiislik maa. Las ründab voog- maast võitu ta ei saaa. Niipea kui ta meid vallutama tuleb, tee tema ees üksmeelne rahvas suleb. Ei asjatu sel olnud otsiskelu, kes kõige viimast tarkust teab: vaid see on väärt nii vabadust kui elu, kes pidevalt neid kätte võitma peab, kes ohte trotsib inimeste seas nii noorest peast kui kesk- ja raugaeas. See on mu ihaldatud ideaal,
massiividena; · mõisa suurus 28, harvem 2530 adramaad. Adramaa ühe adrarakendiga talu põllumaa suurus, hiljem pindala ühikuna väga erinev 840 ha. Uusaeg Eesti saksa soost mõisinikel mitmesugused eesõigused talurahvas pärisorjastati. Maastike muutust põhjustas: · talumaade mõisa külge liitmine kõlvikute suurenemine; ·talupojad suruti väheviljakatele aladele uute maade (uudismaades) ülesse harimine, mida valdavalt tehti perioodiliste võsa põletamistega; · maaparandus tööd (kivikoristus); · 17. sajandil algasid kuivendustööd, kuni 19. saj keskpaigani liigvee ärajuhtimine kraavide kaevamisega; ·ilmuvad maastikupilti ulatuslikud kiviaiad LääneEestis; · sisemaal ilmestavad maastikku roigasaiad. Barokkstiilile vastandub täielikult klassitsism, mille järgi loodud parke nimetatakse