enda hoidmine ja suure arvu järglaste saamine. Või kehtib see ainult loomade seas? Pole ime kui Venemaa üritaks taas vallutada Balti riigid või maailmas tuleks kunagi Kolmas Maailma sõda. On Eesti võimeline ennast kaitsma? Paljud noored on ära hellitatud ning ei suuda sõjaväeski vastu pidada. Võib-olla poleks sõda enam füüsiline vaid küber või mõni muu viis. Aastal 2007 toimus küberrünnak presidendi, riigikogu, ministeeriumi , suuremate pankade ja uudiskanalite vastu seoses Pronkssõduri teisaldamise ajendil. Sellega näitas, et Eestit on üsna lihtne riivata. Paljud kiruvad Eestit , kuid igal pool on omad plussid ja miinused. Eestit on säästetud looduse poolt , kuid karistatud poliitika poolt. Mõne hästi kindlustatud linna võib pühkida viie minutiga mõne tsunami või maavärina poolt. Kuskil pole ohutu ega ideaalne, iga nurga taga ja igal riigil on oma ohud. Alati pole tähtis see , mida teised teevad, vaid mida sina saad teha
küberkaitse seisukohalt olulistel positsioonidel olevad spetsialistid, IT oskustega patriootiliselt meelestatud inimesed, sealhulgas noored, kes on valmis andma oma panuse riigi küberkaitsesse ning küberkaitseks vajalike erialade spetsialistid. 2007. aasta küberrünnakud Eestis Rünnakud algasid 27. aprillil pärast Pronkssõduri teisaldamise ajendil puhkenud rahutusi Küberrünnakud olid suunatud Riigikogu, presidendi, ministeeriumite, suuremate pankade ja uudiskanalite ning kommunikatsiooniettevõtete vastu Enamasti esines DDoS rünnakuid, varieerudes üksikisikute ping flood'idest botnet'ide kasutamiseni Tõsiseid probleeme põhjustati Hansapangale ja SEBle. Hansapank oli sunnitud ajutiselt ligipääsu võõramaistele teenusepakkujatele sulgema. Sihtmärkide hulgas olid ka Postimees ja Eesti Päevaleht. Viimane rünnak toimus 15. mail Salasõnad Salasõna ehk parool on sõna(de kombinatsioon) või märkide jada, mida
kasutajate andmed ning see intsident läks Sony-le maksma rohkem kui 170 miljonit dollarit. (7) Ka Eesti vastu on toimunud küberrünnakud. Kõik ju mäletavad 2007. aasta aprillis toimunud rahutusi, mille põhjustas vene elanikkonna pahameel Punaarmee sõjamonumendi teisaldamise pärast. Monumendi teisaldamine põhjustas ägeda tüli Eesti ja Venemaa vahel. Küberrünnakud olid suunatud muuhulgas Riigikogu, presidendi, ministeeriumite, suuremate pankade ja uudiskanalite ning kommunikatsiooniettevõtete vastu. Ajaleht Economist nimetas rünnakuid enneolematult keerukaiks. Linnar Viigi sõnul olid rünnaku all mitmed missioonikriitilised arvutid nagu näiteks telefonikeskjaamad. Ta avaldas arvamust, et üksikisikute ja organiseeritud kuritegevuse oskused ei võimalda taolise ulatusega rünnakuid ilma riikide ja suurte telekomiettevõtete abita ette võtta. Esialgsed rünnakud ei olnud tehniliselt keerukad, piirdudes spämmi ning kübervandalismiga
annaabi.ee 
