Teraviljaviski
standardsuse. Sotimaal kehtestatud ametliku määratluse kohaselt ei vääri viski enne Soti viski
nime, kui ta pole kolm aastat tammevaadis küpsenud. Tõepoolest, destilleerimisel saadud
kange ja läbipaistev märjuke ei meenuta millegi poolest jooki, mida viskina tunneme (kui
suitsuse lõhna ja maitse kõrvale jätame). Neid muutusi, mis märjukest tammevaadis tabavad,
saab ainult tervitada. Siiski ei ole ülearune uudishimutseda, et mis seal vaadis ikkagi toimub.
Miks peab see olema just tammine ja miks too salapärane protsess peab kestma just vähemalt
kolm aastat, mitte Vaat, kus viski küpseb, ei tohi olla umbne Seega jäävad kohe kõrvale
kõikvõimalikud metallanumad. Küpsev jook saab hingata vaid puunõus ning kõige paremini
just tammepuust vaatides. Aja jooksul on selgunud, et poorsuse poolest parimad on
Hispaanias ja Põhja-Ameerikas kasvavad tammeliigid. Näiteks Eestimaa tammest valmistatud