Kas kodusõda Süürias võib kujutada ohtu Eestile?
sunniitide kõrval ka mitte kõik šiiidid, kuna paljud nende rituaalid on vastuolus mitmete
islami põhimõtetega. Alaviidid tunduvat liiga klannilikud. Kindlasti ei ole tegemist
vähearenenud „kolmanda maailma“ riigiga, vaid ühe tänase Euroopa ja Idamaade
tsivilisatsiooni sünnipaigaga. Süüria kirjalik ajalugu on tänaseks ligi 5000 aastat pikk. Samas
pole usutav, et Süüria oleks lähitulevikus valmis „läänelikuks demokraatiaks“, vastavad
avaldused mõjuvad utopistlikult.
Režiimi säilimisest on huvitatud Iraan ja Venemaa, sest Süüria on nende olulisemaid liitlasi
regioonis. Iraan ja Süüria vajavad teineteist, sest Lähis-Idas domineerivad sunniidid ja sunni
monarhiate naftarahad. Süüria on Iraani jaoks ka oluline lüli tema ideoloogilise liitlase
Liibanoni šiiitide organisatsiooni Hezbollah varustamisel. Nii Nõukogude Liidu kui ka
Venemaaga on Assadi režiim olnud traditsiooniliselt heades suhetes, saanud alati nii
diplomaatilist kui sõjalist abi