Kultuurilood
Üks olulisemaid on kahtlemata, 2050 aastat tagasi rootükiga savitahvlile
kirjutatud, vana-sumeri eepos. Alles 19. sajandil avastas arheoloog Layland põrunud
mineva linnast Gilgameshi tükid, mis aegamisi taastati. Sellise huku läbiteinud eepos,
mille keskmeks on problemaatiline kuningas, väärib kahtlemata esiletõstmist. See on
õpetlik lugu sellest, kuidas metsikuses saab hakkama tsiviliseeritud Gilgamesh ning
metsik Enkidu. Sõbra surm ajendabki Gilgameshi otsima tarka Utnapithimi, kellelt
loodab saada surematuse saladust. Tark viib Gilgameshi transsi ja räägib talle loo
looduskatastroofist. Veeuputus näitab loodusnähtuste olulisust igas kultuuriloos. Lugu,
mida on aastasadu jutustatud, räägib piiridest ja nende järgimisest (tuleb näidata kus
jookseb piir ja anda edasi mnemotehnikat).
Trooja sõja ajal kirjutatud eepos, Ilias, on säilinud peamiselt suulisel traditsioonil.