Eduard Viiralt
19231925 illustreeris Wiiralt J uhan J aigi "Võrumaa jutud", 1925
J akob Kõrvi "Muinasjutud", 19241925 Eduard Tennmanni
usuõpetuse lugemikud, 1926 koguteose "Eesti. Maa. Rahvas.
Kultuur" ja 1928 Aleksandr Puskini "Gabrieliidid", Marie Underi
"Rõõm ühest ilusast päevast".
Wiiralti esimese Pariisi-perioodi ja kogu noorusaegse loomingu
tippteosed on "Põrgu" (19301932, ofort, vasegravüür), "Kabaree"
(1931, ofort, vasegravüür), "J utlustaja" (1932, lito) ja realistlikumad
"Neegripead" (1933, kuivnõel), "Claude" (1936, puugravüür) ning
"Lamav tiiger" (1937, pehmelakk).
Kuigi kunstnik enne II maailmasõda kordagi kodumaad ei külastanud,
osales ta eesti kunsti ülevaatenäitustel Riias, Helsingis, Berliinis,
Moskvas, Kaunases ja 1933. aastal Kujutava Kunsti Sihtkapitali
Valitsuse poolt korraldatud graafikanäitusel Prahas.
1939. aasta sügisel, II maailmasõja puhkedes, sõitis Eduard Wiiralt