E.Bornhöhe Ajaloolised jutustused(tasuja)
endisele päispõlule, kus kupja tuline piits temale uue peremehe õgust, haridust,
katoliku usku ja ebajumalate vilude hiite põgamist üeskoos käte õetas.»
Kirjanik toob tsitaadi Kelchi kroonikast: «Eesti- ja Liivimaal on mõsnikkude
taevas, pappide paradiis, võ oraste kullaauk, aga talupoegade põgu.»
Rõujate leeri peamiseks esindajaks on jutustuses Lodijäve noor feodaal Oodo
von Raupen, kelle kujus tõpäaselt väjendub rü utlite julmus, übus ja näu-
444
sus. Tema «rü utliomadused» ilmnevad juba lapsepõves, põjustades riiu ja
kokkupõke Jaanusega; aastatega tulevad need omadused jäjest selgemini esile. Oma
väivallategudele paneb lossiisand krooni vaba Metsa talu häitamisega ja Tambeti
elusalt matmisega lossikeldrisse. Rõujate mitmesuguseid negatiivseid jooni näme ka
teiste rü utlite, Oodo kaaslaste kaudu.
Põguse ja terava irooniaga kujutab Bornhöe jutustuses rõujate koeralikult
annaabi.ee 
