John Rawls ,,Õiglus kui ausameelsus" John Rawls oli USA filosoof ning Ameerika Ühendriikide Harvardi Ülikooli poliitilise filosoofia professor, keda peetakse üheks 20. sajandi olulisemaks poliitfilosoofiks ja üheks mõjukamaiks liberalismi pooldajaks. Oma kirjutises ,,Õiglus kui ausameelsus" arutleb ta õigluse, vabaduse ja võrdsuse suhte üle ning esitab kriitikat ultilitaristliku õigluse printsiipide tõlgenduse kohta. Õigluse mõistet on käsitletud kahe printsiibina. Esimene neist on seotud vabadusega igal inimesel, kes on praktikaga seotud, on võrdne õigus kõige põhilisemale vabadusele, mis on samasugune ka kõigil teistel. Teine printsiip puudutab inimestevahelist võrdsust. Siin väidab filosoof, et meelevaldsed on sellised ebavõrdsused, mille puhul ei eeldata, et need on kõigi huvides ning et nendega saavutatavad positsioonid on ka kõigile avatud. Ebavõrdsuste all on silmas peetud erinevusi, ...
dilemma. Tee teistele mida tahad argument põhineb liialt psühholoogilisel egoismil. 34. Tõestamaks, et EE ei pea paika. Ta ei ole tegutsemisjuhis. Annab vastuolulisi käske. Egoisti huvis poleks ka selle moraaliprintsiibi avalikustamine kõigile. 35. Teleoloogiline eetika rõhub teo tagajärjele, ning määrab õige,väära selle kaudu, kui deontoloogiline eetika rõhub teo olemusele, vaatamata tagajärjest. 36. Utilitaristlikke filosoofe: Jeremy Bentham, John Stuart Mill. 37. Benthami utilitarismi teooriat täiendas Mill sellega, et eristas õnne ja puhtmeelelist naudingut. 38. Utilitarismi peamised jooned: Konsekventsialistlik tegude üle tuleb otsustada nende tagajärgede alusel. Õiged on need teod, millel on parimad tagajärjed. Kasulikkuse (heaolu vms) aspekt tagajärgede hindamisel on määravaks tulenev seisund. See võib seisneda naudingus, õnnes, eelistuste rahuldatuses.
annaabi.ee 
