Filosoofia ja ühiskonna arengu paralleelid tööstuslikust revolutsioonist vesinikpommini
ideoloog, mis aga tunnistab küll pigem Pareto mõtte universaalsust kui totalitaarsust. Oma
töödes sünteesis ta edukalt sotsioloogilise, ökonoomilise ja filosoofilise lähenemise
ühiskondlikele probleemidele. Omades suurepärast matemaatilist haritust, peegeldavad tema
teooriad samal ajal ka filigraanset psühholoogilist läbinägelikkust.
Pareto ei rahuldunud ühiskonna tõukemehhanismide kirjeldamisel Benthami poolt kirjeldatud
ja senini valdava ,,utilitaarsuse" kontseptsiooniga, mis nägi kõiges püüdu heaolu poole. Ta
mõistis, et inimesed ei lähtu majanduslike otsuste langetamisel mitte oma ratsionaalsest
heaolust, vaid sellest, mis on nende jaoks ihaldusväärne. Tema seeneniite pidi Schopenhaueri
ja Kantini tagasiulatuv väide, et eelistuste alusmüüril rajaneb kogu ökonoomilise käitumise
mudel, sai tänapäevase mikroökonoomika nurgakiviks ja lõhkus majandusteaduse ja
utilitarismi vahelise vankumatu liidu.