Aastaks 2001 oli Aruküla veevarustus osaliselt lahendatud veevõtu abil reostuse eest kaitstud sügavast KambriumiVendi veekihist. Ehitati küll veetrasse, kuid need ei kata seni kogu alevikku ja osale elanikest veetakse tänini joogivett. Ämari lennuvälja põhjaveereostuse likvideerimisega tegeldi aastatel 20012004. Reostuse likvideerimiseks ehitati lahtine kraavidesüsteem, kuhu kogunenud reostunud vesi juhiti läbi õlipüüduri. Kokku utiliseeriti 250 m3 reostunud vett (ca 1225 m3 naftasaadusi). Väiksemas mahus on põhjavett puhastada püütud puuraukude, kraavide või drenaazi abil mitmel teisel objektil. Majanduslikult kõige odavam on isevoolse drenaazi kasutamine koos õlipüüdjaga, kuid seda meetodit saab kasutada ainult maapinnalähedase põhjavee korral. Eestis on reostunud pinnase puhastamiseks kasutatud ka bioloogilisi tehnoloogiaid.
sh ka Hruštšov ja Malenkov ning julgeolekuinimesed, selle grupi ülesandeks oli Stalini kabinet üle vaadata, pitseerida, kokku koguda Stalini Kremli kabinetis olevad dokumendid ja nagu hiljem selgus, oli komisjonil ülesanne dokumendid läbi vaadata ja sobimatud dokumendid kõrvaldada. Sobimatud olid kindlasti need, mis heitsid halva varju Kremli tüüri juurde jääjatele. 1954 a-st on olemas ka üks akt selle kohta, kus on täpselt fikseeritud, mitu kartulikotitäit dokumente utiliseeriti. Ühiskond võttis Stalini surma vastu suures osas katastroofilähedase olukorrana. On selge, et enamik ei teeselnud, oli paljud jaoks suur kaotus. Stalini surma järgselt julgeolek väga intensiivselt kogus andmeid elanikkonna meeleolude kohta. Paljud inimesed tundsid siiski ka kergendust, diktaatori surm oli märk sellest, et võib hakata midagi muutuma. Stalin maeti 9.märtsil 1953 Punasele väljakule. Hakati kohe kõnelema ka mälestusmärgist, kuidas tuleb tema mälestust