piisav toitevee eelsoojendamiseks. Ehkki diiselmootorite väljalaskegaaside energeetiline potentsiaal on märkimisväärselt suur, olles ekvivalentne 60…80%-ga mootori efektiivsest võimsusest, saab praktiliselt kasutada sellest parimal juhul mitte üle 50%. See on tingitud mitmest põhjusest, millest olulisemad on 13 väljalaskegaaside suhteliselt madal algtemperatuur ja gaaside minimaalne temperatuur utilisatsioonikatlast väljumisel. Gaaside algtemperatuur piirab nii auru võimalikke parameetreid (temperatuur < 300 0C, rõhk < 2 MPa) kui ka aurutootlikkust, mis küttepinna vajalikust suurusest lähtuvalt seab majandusliku otstarbekohasuse piirid. Gaaside minimaalse temperatuuri katlas määrab väävelhappe kastepunkt, s.t temperatuur, millel algab kütuse põlemissaadustes sisalduva vääveltrioksiidi ja veeauru ühinemisel tekkiva väävelhappe väljakondenseerumine küttepindadele
Ei kasutata auru vaheülekuumendust. Elektrienergia osa kogu kasulikust energiast () on väiksem kui 55%. 6.4 Gaasiturbiiniga koostootmisjaam Lihtsa ja suhteliselt odava koostootmisjaama saame kasutades gaasiturbiini ja utiliseerides temast väljuvate gaaside soojuse veesoojenduskatlas. Selleks veesoojenduskatlaks tavaliselt ei sobi kaugkütteks kasutatav veesoojenduskatel oma suure aerodünaamilise takistuse tõttu. Maagaasi kasutamisel sõltub utilisatsioonikatlast lahkuvate gaaside temperatuur soojusvõrgust tagastuva vee temperatuurist ja on tüüpiliselt vahemikus 60 100 °C. Elektrienergia ja soojuse koostootmiseks kasutatakse kuni mõnekümne megavatilise elektrilise võimsusega ja lihtsa konstruktsiooniga gaasiturbiine. Põlemiskambrist gaasiturbiini sisenevate gaaside temperatuur on 750 900 °C. Gaasiturbiinist väljuvad gaasid sisaldavad kuni 15% hapnikku. See annab võimaluse põletada soojuskoormuse suurenemisel
annaabi.ee 
