soojusvõrgust tagastuva vee temperatuurist ja on tüüpiliselt vahemikus 60 100 °C. Elektrienergia ja soojuse koostootmiseks kasutatakse kuni mõnekümne megavatilise elektrilise võimsusega ja lihtsa konstruktsiooniga gaasiturbiine. Põlemiskambrist gaasiturbiini sisenevate gaaside temperatuur on 750 900 °C. Gaasiturbiinist väljuvad gaasid sisaldavad kuni 15% hapnikku. See annab võimaluse põletada soojuskoormuse suurenemisel utilisatsioonikatlas täiendavalt kütust. Soojuskoormuse puudumisel saab seadet kasutada elektrilise tippkoormuse katmiseks, juhtides gaasiturbiini järel suitsugaasid atmosfääri. 6.5 Kombineeritud auru-gaasitsükliga seade Kombineeritud tsükliga energiatootmise seadmed olid kasutuses juba möödunud sajandi kolmekümnendail aastail, kuid laialdaselt hakati neid rakendama alles selle sajandi lõpus. Algselt oli kasutuses mitmeid kombineeritud seadmete skeeme. Kaasajal enim kasutatud
vajalikust suurusest lähtuvalt seab majandusliku otstarbekohasuse piirid. Gaaside minimaalse temperatuuri katlas määrab väävelhappe kastepunkt, s.t temperatuur, millel algab kütuse põlemissaadustes sisalduva vääveltrioksiidi ja veeauru ühinemisel tekkiva väävelhappe väljakondenseerumine küttepindadele. Väävelhape põhjustab küttepindade intensiivset korrosiooni, mistõttu gaaside temperatuur utilisatsioonikatlas peab varuga olema kõrgem väävelhappe kastepunktist 140 0C, tavaliselt võetakse arvutuslikuks minimaalseks temperatuuriks 180 0C. Utilisatsioonikateldest saadavat auru saab kasutada soojavarustussüsteemides nagu kütte-, ventilatsiooni-, konditsioneerimis-, kütuse eelsoojendamise jt süsteemid, kuid suurima efekti annab abi-auruturbiinide kasutamine laeva osaliseks või täielikuks varustamiseks elektrienergiaga laeva käigu ajal.