Õiglus kui ausameelsus
hedonit (naudingu ühik), kuid sama summa annetamine kodutute laste varjupaigale annab
hoopis 150 hedonit.1
Seega on utlitaristide seisukohast enda heaolu arvestades parim käitumisviis, selline, mis toob
enesele kõige suurema naudingu.
Rawls leiab, et see mõte on küll olemuselt õige, kuid ei arvesta teistega, ehk selles mõttes ei
sisaldu tema idee keskset osa ausameelsust.
Rawlsi konseptsioon ei lähe kokku ka selles osas utalitaristidega, et need kes pingutavad,
peaksid saama rohkem. Tema näeb ette, et algpositsioon peab olema inimestel võrdne ja seega
peaksid võrdsed olema võimalused ja võimalikult paljude soove rahuldaksid.
Illustreerimaks utilitarismi ning õigluse kui ausameelsuse erinevust on hea näide orjandusest:
Utilitarism võimaldab väita, et orjus on ebaõiglane sellepärast, et orjapidaja saadavad eelised
ei kaalu üles orjapidamise puudusi orja ja ühiskonna jaoks tervikuna, mida selline suhteliselt