VARAUUSAEG
d) Üritati lähendada talupoegi rohkem kirikule: valdavaks sai emakeelne
jumalateenistus; talupoegi kaasati koguduste töösse (nt vöörmünder-talupoegade
hulgast valitud auväärsem isik, kes tegeles kiriku majandusasjadega).
13.Miks ja kuidas püüdis Rootsi riik maarahva seas levitada kirjaoskust? Kes oli
Forselius? Tema tegevus? Selle tähtsus maarahva hariduselu edendamisel?
JJhering, JFischer (lk 116 117)
17.sajandiks oli valitsevaks kristlikuks usuvoolukssaanud luterlus. Luterluse võidukäik
Eestis mõjus positiivselt ka hariduse arengule, sest see eeldas inimese iseseisvat
püüdlemist usust arusaamisele ning Piibli lugemist. Seega andis luterlus tõuke ka eesti
talurahva harimisele.
Forselius- talurahva hariduse algataja eestis, kes rajas seminari, mille eesmärgiks oli
talurahvakoolide õpetajate ja köstrite ettevalmistamine.
Forseliuse seminari tähtsus oli vaatamata lühikesel eksistentsile siiski suur:
annaabi.ee 
