Uku Masing
Usuteadlasena alustas Masing oma tegevust vanade heebrea prohvetite uurimisega, ta on
kirjutanud pikemaid uurimusi Jeremiast ja Obadjast ning juba Nõukogude võimu ajal
pidanud luteri kiriku juures korraldatud kõrgematel usuteaduslikel kursustel loenguid
prohvetlusest. Seal käsitles ta ainevalda muidugi väga laialt, peatudes põhjalikult näiteks
Siberi samaanidel. Erinevalt tavakristlastest ja tavamisjonäridest leidis ta endale usuvendi
ja liitlasi väljaspoolt kristlust, olgu siis Siberi või Harju nõidade, sumeri preestrite, tiibeti
laamade või Ameerika põliselanike hulgas.
End kristlikuks nimetav ja selles eneseusus ülbitsev, teisi hävitav ning allasuruv Lääs oli
Masingule antikristlik, ta oleks tahtnud Läänt pöörata, mõnel hetkel isegi hävitada, et
lunastada tema ohvrid eestlased, indiaanlased, polüneeslased ja teised. Nii on Masingu