kehtisid mitu kriminaalseadustikku. Samal ajal kehtinud seadustikud ei vähendanud karistusõiguse lahk- helisid ega järjekindlusetuse probleemi, vaid hoopiski suurendasid dissonantsi. Seadustike ühtlusetus nõr- gendas rahva õigustunnet ning eitas riigi õiguslikku korda.*6 Käesoleva artikli eesmärgiks on tutvustada 20. sajandi alguses kohaldatud kriminaalseadustikke, nende kasuistlikke koosseise ja karistusi. Ühtlasi antakse ülevaade nendes sätestatud usuvastaste süüte- gude koosseisude rakendamisest. Analüüsiks on valitud tsaariaegse Tallinna Ringkonnakohtu lahendid ajast, kui kehtisid samaaegselt vana ja uus nuhtlusseadustik.*7 1. Vana ja uus nuhtlusseadustik Balti provintsidel oli oma õiguslik ruum, mis tugines 1710. aasta kapitulatsiooniaktides ja 1721. aasta Uusi- kaupunki rahulepingus kinnitatud privileegidele ning hiljem Vene valitsejate poolt neile privileegidele antud kinnitustele.*8 15
rohkem või vähem püsima põranda all, siis nüüd saadi tegevuseks vabad käed. Nagu ka Eesti Töörahva Kommuuni poliitika puhul, olid nüüdki uue võimu esimesed hoobid suunatud kiriku vastu. Üleüldist olukorda võib kirjeldada kui täielikku laastamistööd, kus püüti purustada kogu olemasolev struktuur ning rajada selle varemeile uus. Sellise poliitika läbiviimiseks asutati 1940. aasta oktoobris mitmeid ideoloogiakoole ja Võitlevate Usuvastaste Liidu rakukesed (VUL). Koolides tehti massilist usuvastast propagandat. Naeruvääristati kirikuskäimist, ristimist, leeriõpetust, laulatust jne. Noortele alla 18 eluaasta keelati igasuguse usulise kasvatuse andmine. Hakatakse välja andma seni ainsat eestikeelset ateistlikku ajakirja - “Ateist”, mis sai sõjasündmuste tõttu ilmuda vaid kuus numbrit. Pärast sõda, Stalini võimulpüsimise lõpuni 1953. aastal ateismi vallas midagi
annaabi.ee 
