Okupatsiooni ja Marjamäe muuseumid.
repressioonid, inimesed hindasid reziimi teatavat pehmendamist ning elatustaseme tõusu.
Enamus eestlasi paraku leppis valitseva olukorraga. Julgemad siiski vahetasid keelatud
kirjandust, protesteerisid avaliku venestamise vastu, eksponeerisid rahvussümboolikat,
levitasid riigivastaseid lendlehti ja osalesid meeleavaldustel.
Paremas olikorras oli rahvakultuur. Aktiivselt viljeldi rahvuslikku käsitööd, võimude toetusel
korraldati laulu- ja tantsupidusid. Vaatamata usuvastasele propagandale tähistati kogu
okupatsiooniperioodil jõulusid. 1960. a. tugevnesid eestlaste kontaktid läänega, kus otsiti
vastukaalu nõukogude ideoloogiale. Põhja-Eesti elanikele avas akna maailma Soome
televisioon. Eestis hakkasid käima välisturistid ning lojaalsetel kodanikel õnnestus käia
välisreisidel. Eesti kultuurielu lahutamatuks osaks on üldlaulupeod. Nõukogude ajal oli
laulupidu poliitilise iseseisvuse kaotanud rahva massiüritus, mille kaudu sai säilitada eestlust