Eesti uusaeg
1845 aastal riia piiskop hakkas seda talupoegade usuvahetust toetama, tegi omapoolset
kihutustööd. Alates 1845. aasta septembrist liivimaa talupoegade usuvahetus muutus
massiliseks.Aktiivne liikumine kestis ka järgmisel aastal, lõplikult vaibus alles 1848.
Selle liikumise põhisuunaksoli siis usu vahetamine, vahel kaasnes ka mõisnikule vastu
hakkamine (kohalik eripära mönel pool).
Riigivõimu suhtumine usuvahetusse oli kahesugune, polnud ühtset arvamust. Ühelt poolt
keskvõim alates 1830nendatest Peterburi võimud olid hakanud pöörama tähelepanu
õigeusu seisukohale riigis.
Vene õigeusu levitamine oli oluline teema sellest ajast peale.
Asja teine pool oli see, et usuvahetus rahva seas tekkis spontanselt ja kuulujuttude alusel
ning oli pmst tegu rahvaalgatuseks. Vene keskvõimu jaoks igasugune rahvaalgatus oli
olemuslikult väga kahtlane algatus, mida tuli taunida kindlalt. Eriti, kui need toimusid