Eesti Uusaeg
Ristimine, armulaud, leer, laulatus ja
matused jäid ikka kiriku hooldeks. Kõige tähtsamad olid hernhuutlastele palvetunnid,
kus nad võisid end vabalt avaldada, kuigi Piibli suvalist tõlgendamist püüdis kirik
eeskirjade abil keelata. Hernhuutlus toetas ja haris talupoegi. Mitmed kooliõpetajad
ühinesid hernhuutlastega.
Usuvahetus: 1840. aastateni polnud vene õigeusk eesti talurahva hulgas peaaegu
üldse levinud. Talurahvarahutused, korduvad viljaikaldused ja nälg vallandasid
usuvahetusliku liikumise Liivimaal 1840. aastate keskpaiku, mil luterlusest õigeusku
siirdus Lõuna-Eestis ümmarguselt 65 000 inimest. Baltisaksa ringkondadele oli see
sügavaks vapustuseks. Tegu oli majanduslikult motiveeritud/poliitilise rahvuslikku
laadi mõisnikevastase liikumisega. Vene ametnikud arvasid, et talurahva usuvahetust
on põhjustanud aineline viletsus, saksa mõisnikke vihkava eesti talupoja hingehäda,
mida luterlik kirik pole suutnud leevendada. Baltisakslased mõistsid ohtu Luteri usu
annaabi.ee 
