Eesti ajalugu
Usuvahetajatele kehtestati pooleaastane "järelemõtlemisaeg".
Ametlikes teadaandeis kinnitati, et usuvahetusega ei kaasne majanduslikke
soodustusi.
Kolme aasta jooksul astus vene õigeusku üle 60000 eestlase.
Maale kerkisid ka esimesed vene õigeusu kirikud.
Kuna enamik usuvahetajaid oli vaesemast kihist, siis langesid nad jõukamate
talupoegade pilke alla.
Kui saadi aru, et usuvahetamisega maad ei saa, taheti luteri usku tagasi pöörduda,
kuid valitsus oli sellele vastu.
Õigeusk ei suutnud eestlaste seas kuigi sügavaid juuri ajada
1849. aasta Liivimaa talurahvaseadus määras kindlaks talude
päriseksostmise korra ja tingimused.
Otsustusõigus, kas müüa ja mis hinnaga, kuulus mõisnikule.
Talu võidi müüa ka mujalt tulnud talupojale.
Ulatuslikum talude päriseksostmine algas 1850ndatel.