Kristluse ajalugu TÜ 2018 sügis
pigem kristlasi kui ühiskondlikku korda. 2) Tertullianus pakkus välja, et usu levikut
soodustasid usumärtrid. Võrreldes kristlaste koguarvuga oli märtreid küll vähe, kuid
märterlus kujundas olulisel määral kristlikku eneseteadvust. Esimene märter, kui
selles mitte lugeda Kristust ennast, oli Stefanos, kes loobiti 34. aastal pKr kividega
surnuks. Märtrid ei kartnud usu nimel surra, vaid nägid selles võimalust näidata oma
usu tugevust. Märtrid surid usutunnistajatena, kõneldi märtrikroonist. Tuntumad
märtrid olid näiteks Ignatios Antiookiast ja Polykarpos Smürna koguduse piiskopina.
Märtrite kirju loeti ette jumalateenistustel, et usuvendade ja ka kogudustevahelist usku
tugevdada. 3) Oma roll kristluse levikul oli ka apoloogiatel. Apoloogiaid oli kahte
laadi: ühed olid kristlikud kaitsekirjad, milles toonitati kristlaste ustavust riigile ning
kristlaste moraalset laitmatust. Neid kirjutati ametivõimude kaitse saamiseks
tagakiusamiste ajal
annaabi.ee 
