Sissejuhatus Eesti ja Seto rahvausundisse
Mida ilukirjanduslikum,
seda kahtlasem. Autentsusele viitab ka murdelisus.
Varasemad kirjeldavad publikatsioonid – Forseliuse raamat eestlaste
ebausukommetest (1680). Hupel (1774-1782), Luce (1827), Holzmayer (1873-1881),
Kreutzwald.
Kirjalikud allikad – väljastvaatlejate teatud rahvusundite kohta. Muinasusund:
Keskaeg, 1428 Riia provintsiaalkirikukogu, 1519-1521 Saare-Lääne piiskopkonna
visitatsioonimaterjal. Varauusaeg: B. Russowi kroonika (jaanipäeva, usutualitused
Pirita kloostri juures), jesuiitide materjalid + A. Possevino. Rootsi aeg:
Kirikuvisitatsioonide materjalid, nõiaprotsesside materjalid.
Arheoloogilised materjalid – Kalmed ja matmiskombed, kuidas maeti, mida kaasa
pandi, pühakohad. Paiknemisanalüüs, kaevamistulemused. Arheoloogilised leiud, mida
pandi surnutele kaasa, kui palju. Pühapaikades vaadatakse, mida ohverdati.
Ornamendid ja mustrid ehetel ning nende tõlgendamine,