Yom Kippuril ehk lunastuspühal. Püha õliga võiti templis ohverdusaltarit, küünlajalga, kirstu jm esemeid. Judaismis on tihe side valguse ja lõhnade vahel, peamiseks suitsutusaineks peetakse mürti. (Worwood lk 267-269) Judaismis ning kristluses on olnud aegu, kui lõhnaainete kasutamine missa ajal on keelatud. (Worwood; lk 41-43). Tundub, et esialgses antipaatias lõhnarohtude kasutamise vastu kristlikes usutraditsioonides on süüdi taaskord naiste nõrkus kaunite asjade vastu. Väidetavalt kasutasid jumalanna kummardajad lõhnarohte pillavalt, sellele annab tõestust ka Hesekieli raamat (8:9-14). Samuti on ristiusk mõnikord tauninud seda, et naised end võrgutamise eesmärgil lõhnastavad, kuna algselt võitati end siiski selleks, et olla jumalatele meelepärane, ravimise otstarbel või pühitsemise eesmärgil. Nii juba Moosese ja Aaroni aegadest on suitsutusrohtude kasutamist kontrollitud preestite poolt
sünnitas ta liignaine talle samamoodi lapse. Iisak juudi rahva isa. Haagar ja Ismael araablaste isa. Iisak Tõotati Aabrahamile, et ta saab paljude isaks kui ta lepingut peab. Iisak on teine patriarh. Jumal nõudis, et A oma poja ohvriks tooks. Võttis kaasa Iisaku ja läks teda mäele ohverdama. (Internetis karikatuur!!!) A hakkas Iisakut ohverdama, sekkus Jumal ja ohverdati hoopis loom. A on tõeliselt uskliku inimese võrdkuju. Ka teistes usutraditsioonides. Jaakob Iisaki poeg, kes maadles Jumala. Sai liignimeks Iisrael, sündis 12 poega. Need kolm kõige olulisemad. Nendega seondub palju tavasid s.h. ümberlõikamine. Juudi traditsioonis palvetavad mehed 3 korda päevas. Ühe seadis sisse Aabraham, teise Iisak ja kolmanda Jakob. 12 suguharu, kellest pärineb juudi rahvas. Lepingurahvas Mooses, sündis Egiptuses, kus olid juudid vangipõlves, võttis oma rahva enese järele ja viis välja