E.Bornhöhe Ajaloolised jutustused(tasuja)
kaasa võtnud.»
«Bürgermeister Sandstede on minu isalik sõber. Isale ei tohtinud ma sellest külaskäigust
sõnagi lausuda ega ka üksipäini kaugele välja sõita. Mispärast peaksin ma teid kartma? Ma
tean,
et teie aus mees olete.»
«Ometi ei usu teie mind.»
«Kuidas nii?»
«Teie ei tulnud mulle tänu tunnistama, vaid mind usutlema.»
Agnes vaatas tummalt enese ette maha.
«Teie olete minu mehigi usutlenud ja neile raha pakkunud,» kõneles Ivo armuta edasi. «Teie
tunnete minu mehi vähe; nad mõistavad sõna kuulda.»
«Siis olete neil ometigi keelanud tõtt rääkida?» küsis Agnes järsku; ta tuhmid silmad põlesid
ja
püüdsid Ivo ainsast silmast läbi ta hinge tungida.
«Võib-olla,» kostis Ivo mõrudalt
Agnes langes äkisti tema ette põlvili maha, tõstis ristipandud käed käigi mehe poole üles ja
siis
annaabi.ee 
