jõuda. Alkeemik kasutas teatud mõttes mõjuvamaid meetodeid, kogu tema tegevus oli mõistetavalt, tuntavalt jumala tegevuse sarnane. Alkeemik võis pidada end jumalaga võrdväärseks loojaks. Isegi metalle seostati alkeemias taevakehadega ja vastavate kaitsejumalatega: kuld vastas Päiksele (Apollole), hõbe Kuule (Dianale), vask Veenusele, raud Marsile, plii Saturnile, tina Jupiterile ja elavhõbe Merkuurile. Jumalike tähenduste ja tegevuste maailmale tuginedes usutigi, et taevakehad on seotud metallidega ja keskajal kujunes sellest seisukohast koguni omaette teaduslik süsteem. Selle kohaselt metalle pidi olema 7, täpselt niisama palju kui planeetegi. Planeetideks peeti siis Päikest, Kuud, Jupiteri, Saturni, Marssi, Veenust ja Merkuuri. Alkeemikud arvasid, et metallid sünnivad maasügavuses neile vastavate planeetide mõjul ning täiustuvad aegamööda. Kõige täiuslikumaks
Inglismaal paneb Y. Hunter aluse eksperimentaalsele patoloogiale. Prantsusmaal luuakse kirurgide kool paralleelselt ülikooli meditsiiniteaduskonnaga. Ajastule (nagu enamusele ajastutele meditsiiniloos) on iseloomulik kahe paralleelse lähenemise (materialistliku ja idealistliku) olemasolu maailma seletamisel. Kuigi oli tormiliste teadussaavutuste periood nii keemias kui füüsikas jne, ei toimunud kohe selget murrangut materialistlike mõtteviiside kasuks võis ju uskuda ja usutigi, et neidsamu keemilisi või füsioloogilisi protsesse kutsuvad esile hoopis teatava 29 ,,elujõuga" seotud jõud. (Oli teatavaid, just sellisest mõtlemisest alguse saanud, probleeme nt Newtonigi teooria retseptsiooniga kuidas muidu kui metafüüsikat appi võttes saakski seletada niivõrd ,,käegakatsutamatut" asja, nagu gravitatsiooniteooria...) 18. sajandit on peetud edukate (meditsiini)praktikute kuldseks ajastuks. 18
annaabi.ee 
