Suur rahvaste ränne
Germaanlastel puudus kirjutatud õigus, oli vaid mõistuspärasel korraldusel rajanev ja
suuliselt edasiantav tavaõigus. Kõrgeimaks organiks oli maakonnakoosolek, mis kogunes
korrapäraste vaheaegade järel (sõjaväekoosolek). Vürstid tegid ettepanekuid, mida rahvas võis
tagasi lükata või heaks kiita. Hääletati (nõutav oli ühehäälsus) sõja ja rahu ning vabakslask-
mise üle; kohtuna otsustas koosolek usuteotuse, reetmise, sõjakuritegude ja autu käitumise üle.
Süüdimõistetu heideti kogukonnast välja (lindprii), koosolek langetas ka surmaotsuseid ja
määras selle täidesaatmise viisi. Idagermaanlaste hõime juhtisid kuningad (usulised, sõjalised
ning õigusemõistmise kohustused). Ilma kuningata hõimud (läänegermaanlased, kes hiljem
kuninga-institutsiooni üle võtsid) valisid sõja korral aristokraatide hulgast hertsogi.
Otsustavaks polnud mitte päritolu, vaid isiklik tublidus
annaabi.ee 
