Juudid
Väikese vähemusrühma
puhul on ükskeelsus mõeldamatu ning juudid on peale jidisi
osanud veel eesti, saksa, vene ja sageli ka klassikalist või
uusheebrea keelt. Pärast Teist maailmasõda, kui
kultuurautonoomia oli likvideeritud ja juudi hariduse saamine
võimatu, oldi sunnitud valima eesti või vene tuleviku vahel.
Tervele Eesti ühiskonnale sarnaselt võib täheldada ka juudi
kogukonnas põlis- ja uus-asukate konflikti. Erimeelsused on
tekkinud isegi usutasandil, olgugi et suurem osa Eesti
8
juute on agnostikud. Nii on judaismi traditsioonilisele ortodokssele
suunale lisandunud nüüdisaegne reformistlik suund. Hoolimata
selgetest assimilatsioonimärkidest on etniline eneseteadvus aga väga
tugev ning juudi rahvusega samastab end suurem osa Eesti
põlisjuute.
Vajaduse korral võivad Eesti juudid esineda ka mõne teise rahvuse
liikmena
annaabi.ee 
