"ususttaganeja" - 1 õppematerjal

V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat

Tütarlaps lausus: «Teie olete mõrtsukas!» Preester haaras ta tormiliselt oma kaissu ja hakkas võikalt naerma. «Jah, olen mõrtsukas!» ütles ta. «Aga sina saad minu omaks. Sa ei tahtnud mind endale orjaks saada, olgu, siis saab minust su isand. Sa saad minu omaks! Ma tassin su oma urkasse. Sa tuled mulle järele, sa pead mulle järgnema või ma annan sind timukate kätte! Emba-kumba, mu kallim, kas surra või minu omaks saada! Preestri omaks! Ususttaganeja omaks! Mõrtsuka omaks! Ja seda juba täna öösel, kuuled sa? Lähme! Noh, rõõmsamalt! Suudle mind, narrike! Vali ise: kas haud või minu voodi!» Ta silmis vilkus iharus ja raev. Ta himukas suu jättis punased jäljed tütarlapse kaelale. Esmeralda rabeles ta käte vahel. Preester lämmatas teda oma pööraste suudlustega. «Ära hammusta mind, peletis!» karjus Esmeralda. «Jäta mind, jõle, vastik munk, lase mind lahti! Ma kisun sul jälgid hallid juuksed peast ja viskan nad sulle näkku