Henry VII
Kuningas hoidis kirikuasjadel väga kindlalt
silma peal ning kirjutas ise anglikaani kiriku eeskirju, mida lihtrahvas ei mõistnud.
1450. aastatel tõusis vihase ja sõnakuulmatu rahva rahulolematus uuele tasandile. Tervelt
kakskümmend aastat olid nad elanud kuninga soovide ja pürgimiste rahuldamise nimel, nad olid
kannatanud sõja katsumusi, kui kuningas ajas taga rüütelikke eesmärke, nad olid talunud
majanduslikke raskusi, kui kuninga varalaekad tühjenesid, nad olid muutnud oma ususlisi vaateid,
et omaks võtta tema pakutud uut usku. Rahvas ei suutnud lihtsalt enam sest nende südamed olid täis
viha ja piinlikkustunnet kuninga mitmete abielude üle.Samuti pani inimesi muretsema tema ainsa
poja nõrk tervis. Henry VIII verejanulised hukkamised täitsid rahva hirmu ja õudusega ning
kahandasid ustavust kuningale.
Erilise hukkamõistu teenis kuningas ka usuteisenduste tõttu. Määrused, korraldused ja