Religioon ja usk ning kuidas see meid mõjutab
ning religiooni kadumine sillutab tee moraali kadumisele. Meie käitumise moraal ei tulene
ühestki religioonist, vaid on tekkinud evolutsioonilise valiku tulemusena. Kas tõesti on nii, et
ainsam põhjus, miks püütakse hea olla on see, et tahetakse saavutada Jumala heakskiitu ja
tasu või hoida ära tema pahameelt ja karistust. See ei ole moraalsus, vaid lollus. Moraal ilma
religioonita on palju tõelisem moraal.
Minu meelest on ateismi võrdlused ükskõik millise ususektiga lihtsalt küündimatu jama, sest
pole olemas mingit keskset doktriini, pühakirja, rituaale ega muid atribuute, mis religioosseid
organisatsioone või tõekspidamisi iseloomustavad. Ateiste on igasuguseid ja ateist olla pole
üldse mingi häbiasi, kuigi sildistamine käib täie hooga. Eriti meelsasti kasutatakse argumenti,
et kui oled ateist ja kui seda kõva häälega ka välja julged öelda, siis oled sihitu inimene ning
elus sa hakkama ei saa.
Igal inimesel on eelarvamusi, eelistusi